american beauty

Lester Burnham: I had always heard your entire life flashes in front of your eyes the second before you die. First of all, that one second isn't a second at all, it stretches on forever, like an ocean of time... For me, it was lying on my back at Boy Scout camp, watching falling stars... And yellow leaves, from the maple trees, that lined our street... Or my grandmother's hands, and the way her skin seemed like paper... And the first time I saw my cousin Tony's brand new Firebird... And Janie... And Janie... And... Carolyn. I guess I could be pretty pissed off about what happened to me... but it's hard to stay mad, when there's so much beauty in the world. Sometimes I feel like I'm seeing it all at once, and it's too much, my heart fills up like a balloon that's about to burst... And then I remember to relax, and stop trying to hold on to it, and then it flows through me like rain and I can't feel anything but gratitude for every single moment of my stupid little life... You have no idea what I'm talking about, I'm sure. But don't worry... you will someday.

I believe in butterflies

Mäletan kuidas ma väiksena liblikatest nii vaimustuses olin, et nendega vahel isegi kilomeetreid kaasas käisin. Mulle meeldib see vaba lend, värvid ja see, kuidas aeg justkui ei omakski tähtsust. Liblika elu on ju nii lühike, aga ometi jõuab ta selle kestel näha nii palju. Ma tahan ka liblikas olla. Ma tahan ka palju näha, olles ise samal ajal värviline ja tuhmumatult kaunis. Ma usun, et ma olengi.

Saatuseratas

Ma arvan, et saatuse tee aitab sisemusest lähtudes jõuda niisugusele arusaamale, mis ei pea kokku langema mõistuslikult seatud eesmärkidega. Ma tahan olla avali suundumusele, mille poole mind tõmbab. Ps, maybe thats where I went wrong- ma ei oska ju (saatuse)rattaga sõita....

I'm bad at giving titles

Serle ütles mu uue lõhna kohta: "Mulle meeldib. Selline müstiline, nagu Sinagi." Püüan selles kevadises suminas mitte pead kaotada. Eile oli muidu kaduneljapäev. Ma usun, et ma kvalifitseerusin selle "edukalt " läbinute hulka küll, kui arvestada seda, et tõmbasin endale kaks korda toitu kurku, ninast jooksis verd ja mingi väike tüdruk mind jälitas, kuna talle meeldisid mu punased kingad ja öösel tuletõrjealarm magada ei lasknud. Aga täna on uus päev. Klišeeliselt: püüan mitte lugeda päevi, vaid panna päevad lugema.