Kui raske on iseendale mitte haiget teha...

Enamik inimesi ja nende hulgas ka mina oleme vist harjunud pideva ebatäiuslikkuse ja probleemsusega. Ohh kuidas ma tahaks endale vahepeal vastu pead kolkida, et ma enam ei mõtleks negatiivseid asju ja ei oleks ebakindel.  Ma ju tegelikult tean, et see ei too mitte midagi head, samamoodi nagu see ei vii mu probleeme minema. Aga ikka, ikka ma lähen kergema vastupanu teed.

Ma tunnen, et ma olen viimasel ajal lisaks kõigele muutunud ka inimeste suhtes kartlikuks. Ma ei julge enam võõraste inimestega nii vabalt suhelda kui varem.. ilmselt see lapsepõlve antisotsiaalsus hakkab uuesti välja lööma. Miskipärast tunnen end totaalse hädapätakana ja samas ma tean, kuidas PEAKS kõike tegema ja käituma, aga ma lihtsalt ei suuda end praegu kokku võtta ja nii teha....