Jäin mõtlema, et mõne inimese puhul tundub, et ta on oma elus üleliigne. Otsused tehakse tema eest ning teda see isegi ei vaeva mitte. Ta on rahul pealtvaataja rollis ning mitteotsustamine tundubki idüll. Kas vastutus kasvatab inimese elu väärtust? St, kui inimene, üleliigne iseenda elus, kaob, ei kaasne sellega ju mingeid riske? Maailm käib kenasti edasi ka ilma temata...
