Thursday, February 28, 2013

Tõelised asjad on liiga suured või liiga väikesed, või igal juhul alati vales suuruses, et neid keeleks nimetatud vormi suruda

Aegajalt tundub igapäevane elu nõnda kulmineeruv, et tõmbaks saba jalge vahele ja laseks jalga. Küllalt kaua pole ma enam jooksus olnud ja kummaline tundub, et ega ei kipu ka. Või ikkagi kibeleb? In the end we only regret chances we didn't take.The relationships we were scared to have and the decisions we waited too long to make. There comes a time in your life when you realize who matters, who doesn't, who never did and who always will. Ilma pattudeta poleks me elus karnevali. Mul on julgust. Ma ei karda. Aga kui maskid vahetuvad liiga kiirelt, siis ma tunnen, et selles virrvarris unustan, mida algselt tahtsin ja siis tuleb jälle üks vaevaline teekond ette võtta .

Tuesday, February 26, 2013

Kas õnnelikkus on päritav?

Tabasin end enne ühelt intrigeerivalt mõttelt, et mis oleks kui õnnelikkus oleks päritav? Tulin siis arvutisse ja hakkasin googeldama. Paistab, et see isegi võib nii olla, st : Lai valik kemikaale, mida meie aju tekitab sõltuvalt meie tujudest, võib mõjutada eosrakke ehk muna- ja seemnerakke, mille lõppeesmärgiks on tagada soojätkamine. Taolised looduslikud kemikaalid võivad mõjutada seda, kuidas konkreetsed geenid eosrakkudes väljenduvad, ja sedakaudu ka lapse arengut. Ajakirja Bioscience Hypotheses viimases numbris ilmunud artiklis pakub Alberto Halabe Bucay Mehhikos asuvast Halabe ja Darwichi uurimiskeskusest, et õnnetunde, masenduse ja muude vaimsete seisundite tekitatud hormoonid ja kemikaalid võivad mõjutada meie muna- ja seemnerakke, tuues kaasa kestvaid muutuseid meie lastes nende eostamishetkel, vahendab ScienceDaily. Loo moraal: seksides peab õnnelik olema! :D

Tuesday, February 19, 2013

Ma ei tea, kas ma abiellun kunagi, aga kui abiellun, siis tahaksin selle loo järgi pulmas oma esimese tantsu tantsida:)

Thursday, February 14, 2013

Young blood

Ma olen rahutu aga õnnelik. Ma tean, et seda ei saa mult keegi ära võtta. Nii tihti taban end tänaval kõndides mõttelt, et inimesed, kes mulle vastu jalutavad, arvavad ilmselt, et tegu on retardandiga, kellel naeratus eimillestki terve päev näos kinni on. See on nii naljakas, et me ei tea kunagi, mida mõtleb üks inimene. Sest me ei oska asju öelda. Inimesed on võtnud seisaku, kus teised ei peagi ju teadma, mida ma mõtlen või tunnen. Nad ei mõistaks ju? Aga kuidas Sa tead, et ei mõistaks, kui Sa ei ole midagi öelnud. Me õpime rääkima, aga kasutame seda oskust nii tühiselt. Seal, kus vaja midagi välja öelda, me asendame sõnad rumalate tegude, hoiakute ja veel rumalamate sõnadega. On vist nii? Ja siis räägime, kuidas see on inimlik? Kuidas me ei taha ju lollid näida või haiget saada või teha.. Ei, ma ei usu, et inimlikkuse osa võiks olla endasse peitumine ja ma usun, et rumalad teod ja sõnad jätavad meist palju rumalama mulje kui üks siiras avaldus seda teha võiks. Oleme mingis mõttes nagu kohas, kus siirad tundeavaldused viivad ever so famous "that awkward moment" ini. Liis. Mu Liis. Sa oled geenius.

Saturday, February 9, 2013

Kui unenägusid saaks lindistada, siis eelnevast (just ärkasin) oleks kindlasti mõne päris hea hittfilmi valmis vorpida saanud. See nüüd küll murdis end mu õudusunenägude top 10sse. Mingil määral mul on hea meel, et ma seda nägin, see õpetas mulle, et mul on teataval määral unfinished business'i, kuid samas ma väga ei taha seda meenutada ja sellega tegeleda. Kõige jõuetum tunne on vist siis, kui oled millestki nii sõltuvuses, et see hävitab Sind füüsiliselt, mentaalselt ja moraalselt, aga Sa ei suuda ikka sellele "Ei" öelda? Vot umbes sellise asjaga oli mul tegemist. Inimmõistus on ikka kummaline.

Tuesday, February 5, 2013

Mulle meeldivad inimesed, kellega ei pea teesklema. Need, kellest Sa tead, et nad ei muuda oma arvamust Sinu suhtes, isegi kui Sa midagi väga rumalat või idiootset ütled. Ma olen väsinud põdemast ja muretsemast.. Ma püüan lihtsalt uskuda, et saatus või mis/kesiganes toob mu ellu need inimesed, kes on ehedad ja peavad jääma. Ma usun neisse inimestesse. Ma olen tänulik, et nad olemas on.

Sunday, February 3, 2013

The perks of being a wallflower

Ma ei mäleta, millal ma sellist äratundmisrõõmu üht filmi vaadates tundsin. Muusika. Mõtted. Vaadake seda filmi kindlasti.