Ma ei ole kunagi vist oma peret nii väga igatsenud, kui praegu. Istun üksinda suures toas, klaverimuusika taustaks. Just selline muusika laseb Sul olla täiesti vaba, st ta aitab Su mõtetel täiesti vabalt liikuda.. Sa lihtsalt lähed vooluga kaasa ja tunned end elus. Ilma ühegi sõnata. Hetkel olen ma kurb, et me kõik koos ei saaks olla, vaadata telekast kas või mõnd ajuvaba ja absurdset filmi. Ma kardan vananeda.. kardan, et lapseea mälestused hääbuvad kiiremini, kui ma neid mälus taaselustada suudan.