Vahel on nii et mõtled oma targa peaga igasugused plaanid ja käitumised valmis, aga kui Sind mingi tugev tunne tabab, jääd ikkagi kõrvalseisjana pealt vaatama. Kõik on hetkega läinud, Sinu mõtted .. Mida oleks arukas teha, mida oleks loogiline teha.. ja talud vaikides seda saamatust ja seda, kuidas Sa iseennast kontrollida ei oska. See ei ole meeldiv tunne. Aga siis jääb lootus, et kuigi ma praegu kõike ei mõista, on see millekski suuremaks ja paremaks hea.