Mu viimasest postitamisest on ikka üsna pikalt möödas, peaaegu neli aastat. Ei, mitte et mul poleks olnud mõtteid või ideid, lihtsalt... life happens.  Igatahes, siin ma nüüd olen. 

Suvi on aeg kus inimesed on õnnelikumad. See on tegelikult naljakas kuidas ilmastik mõjutab positiivsust. Kui saaks, püüaks päiksekiired purki ja talvel keldrist võtaks.  Teeks hommikukohvi kõrvale ühed päikesepannkoogid. Teoorias olen tugev, praktikaga pean veel vaeva nägema.

Igatahes üritan veel võimalikult palju seda head endasse talletada, et mitte talvel jala pealt kukkuda nagu tühjaks läinud patareidega Duracelli jänku. 

Mõnusaid augustikuu hetki ! (Loe: viimased kaklused herilastega arbuusi pärast ja niidetud muru lõhn)