Ma hakkasin mõtlema, et huvitav mitu korda päevas ma silmi sulgen ja uuesti avan. Kui palju ma vaatan ja kui palju ma näen. Kui palju ma näen seda, mida ma tahan näha, ja kui palju ma näen asju nende naturaalses olemuses.. Ma tahaksin, et iga kord kui ma silmad avan, saadaks miski mu ajju impulsi, et ma vaataksin asju hästi tähelepanelikult, kuna võib-olla ei avane mulle sellist vaatepilti enam kunagi. Ma tahan mäletada. Ma tahan olemas olla. Ma jooksen sõnadest tühjaks, kui ma püüan end väljendada.