Kulla Bartholomeus, sa olid küll sündmuste keskel, aga sinu jutt lihtsalt ei sobi 21. sajandi ajalooteaduse uuemate seisukohtadega...

... ehk see veider hetk, kui loen Postimehe arvamusi ning mu õppejõud on üsnagi erinevatel seisukohtadel. Kurgus veidi mõru maik, kui tead, kui palju pidid piinlema ühe õppejõu personaalse visiooni pähe õppimise pärast ning avastad hiljem, et oleksid võinud hoopis vastu hakata ja tuua välja oma arvamuse, mitte tuimalt kõike korrata. Küllap mingil määral on ju loogiline, et asjassepühendunutel tekivad mingid omad kindlad vaated, kuid kas nende vaadete pealesurumine on siiski esmatähtis? Miks on suhtlus õppejõu ja üliõpilaste vahel nii kuiv ja diskussioonivaba? Ilmselt pean omaks võtma paratamatuse, et mis puutub ajaloosse, siis kujunebki oma seisukoht aastatega ja alles pärast meeletute koguste allikate läbitöötamist. Kurb tõsiasi, et bakalaureuse astme üliõpilasena olen sunnitud võtma aameniks kellegi teise arvamuse.