Unistustest

Ma ei vaja midagi ilmvõimatut, et tunda end elus ja õnnelikuna. Ma tean, et kui ma vaatan ühel päeval oma elule tagasi, siis ma võin öelda, et selles oli vürtsi, särtsu, mugavust ja magusat. Suured pehmed padjad, hõõgvein, virgutav suplus mägijärves, kuum kakao küpsistega, kausitäis pikantset lõhnataimede segu, õunte korjamine kargel sügisõhtul, suured riidekapid, kamin, närvekõditav sõit ameerika raudteel, ruudulise paelaga kokku seotud kaneelikoored, pöörane nädalavahetus tundmatus linnas, äratus kallima kuuma suudluse läbi, ookeanipritsmed, mälestus armsa inimese naeratusest, juukseid sasiv tuul, väike laps, armastuskirjad,hommikuks räägitud öö, purgitäis nõmm-liivatee mett, muusikapala mis mu südant alati liigutab, meeliülendav kaasaelamine mõnele tähtsale jalgpallimatšile, täiesti kasutult veedetud pärastlõuna, naerdes valmistatud lumeingel, kollane vihmavari, õigel ajal öeldud sõnad... ja kõike muud, mis sinna vahele mahub. Ma tean, et ma ühel päeval olen oma unistuste elav tõestus. Ma olen õnnelik.