Thursday, March 14, 2013
Eneseiroonia piir
Ma hakkasin täna mõtlema, et meil kõigil on idee poolest mingisugused põhimõtted ja nö hüüdlaused, mis meile on olulised ja mida me ka ei karda välja öelda. Samas pole alati neid võimalik järgida või isegi vahel me ei taha neid järgida, sest see üks erand tundub nii magus olevat.. Et kas me siis oleme mingil määral silmakirjalikud? Kui jah, siis kas on üldse võimalik leida sellist nö puhta südametunnistusega inimest? Lihtsalt see on nii kummaline vahel näha inimest kes pillub mingeid tarkuseterasid nagu automaadist, ise siiralt samal ajal uskudes, et ta neid ka järgib ja samas kõrvutades käitumisega siis kõlaks monotoonne naishääl, mis ütleks: " See vastus on vale."
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
poleks paremini öelda osanudki :)
ReplyDeleteTahe olla parem, püüd olla teiste silmis miski hea, miski eeskuju..südametunnistus polegi puhas, aga keegi ei pea seda ju teadma, eks? (Näide sellest samast vastuolust eksole);)
ReplyDeleteMhmh. Küllap Sul on õigus. Ehk siis lõpuks loeb ikkagi mu sisetunne millegi tegemisel, mitte resultaat?
ReplyDeleteOeh jah :) Silmakirjalikkust on tõesti tõesti küllaga.
ReplyDelete